Keskaja linnas
Poed ja töökojas avanesid otse tänavale. Igal
poel, töökojal oli nii öelda oma logo. Lukksepaukse kohal rippus võti, rätsepatöökoja
juhatasid kätte käärid jne.
Igal tänaval oli oma eripära. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid eraldi tänavatel või
linnaosades. Asupais valiti enamasti praktilistel põhjsutel: parkalid töötasid jõe ääres, sest neil
oli tarvis palju vett, pagarid tegutsesid viljasalve lähedal, et jahju oleks lihtne kohale
toimetada, nahakaupmehed seadsid end sisse tapamajade lähedusse, küünlakaupmehed leidsid
koha kirikute juures, kus liikus palverändureid.
Linnad muutusid üha rahvarikkamaks, inimesed kohtusid tänavatel, kalmistutel ja
katedraalides. Kahjuks oli ebatervislik ja tihedasti asustatud linn ka nakkushaiguste kiire
levimispaik.
Liiklusummikud ei ole ainult meie aja omapära. Toona oldi kitsad tänavad tuubil täis
annaabi.ee 
