Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Uuritav materjal seennakkuste korral
Proove tuleb võtta kahjustunud koe erinevatest piirkondadest.
Vedelike (uriin, aspiraadid, liikvor) uurimisel tuleks alati kasutada materjali kontsentreerimist, et
tagada vähestegi seeneosiste sattumine uuritavasse preparaati.
Uriiniproovi puhul on suhteliselt suur kontaminatsioonioht, tuleb arvestada kliinilist tausta.
Juuksed, küüned, nahk pindmiste mükooside puhul. Proovimaterjaliks on nahakaaped. Küüntest
võetakse materjal skalpelli või küünepuuriga. Juukseid kogutakse pintsettidega kitkudes, proovis
peab olema juureosa. Proov kogutakse spetsiaalsesse prooviümbrikusse või puhtasse kuiva klaas-
või plastkonteinerisse. Proovi säilitatakse toatemperatuuril niiskuskindlates tingimustes.
Kõik isoleeritud dermatofüüdid loetakse haigustekitajateks. Hallitusseente isoleerimise
korral tuleb arvestada materjali kontaminatsioonivõimalusega ja hinnata konkreetse hallitusseene