Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha
halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama. Koerasaba väravaposti alla peitmine võttis aga peretütrelt igasuguse mehelesaamise lootuse. Nahkehistöös on palju erinevaid tehnikaid ja kaunistusvõtteid. Mulle meeldib kõige rohkem joontehnika, kus niiskesse nahka vajutatakse jooned. Kõige klassikalistemaks tehnikateks on vool ja lõige. Peale nende on ka klisee, käsikuldamine, nahaintarsia, batika, nahapõime, aplikatsiooni, tagumine, põletamine ning segatehnika. Nahakunstnik saab valmistada erinevaid köiteid, albumeid, laekaid, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente jms. Tänapäeval kasutatakse nahka aksessuaaride disainimiseks ja köitekunstiks ja restaureerimiseks. Nahakunstnikele on taimparknahk meelismaterjal, aga ka kroomnahast ei ütle nad ära. Kunstnikud eelistavad defektiga nahka kuna see inspireerib ning nad muudavad nahadefekti efektiks