Béla Bartók
Arvatavasti
viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne
mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla
sootuks keerulisemad, kui seda võimaldavad kahe,- või kolmeosalised taktimõõdud, ning
et muusikalise vormi võib üles ehitada ka lühikeste motiivide varieeritud kordustele.
Bartoki noorpõlv möödus Habsburgide Austria-Ungari impeeriumis üsna sagely elupaiku
vahetades. SÜndinud Nagyszentmiklosi väikelinnas, alustas ta oma kooliteed hoopis
Bratislavas. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Esialgu kavatses ta
muusikalise kõrghariduse saada Viini konservatooriumis, kuid otsustas siiski vanema
koolivenna Ernö Dohnanyi (samuti tuntud Ungari helilooja) eeskujul viimaks siiski
Budapesti muusikaakadeemia kasuks. Seal õppis ta aastatel 1899-1803 korraga kahel-
kompositsiooni ja klaveri- erialal. Noor Bartok ilmutas oma fenomenaalset andekust
esmalt pianistina