Ribbetrop
mingit huvi. Ta ei suutnud äratada ei uudishinu ega kaastunet. Võibolla ainult häbi selle üle,et
temasugusel mehel võis kunagi olla nii suur võim kõik, kes teda sõjapäevilt tundsid, avaldasid
imestust, kui väga oli see kunagi nii suurelinevõimukandja muutunud .Nüüd oli ta nii kehaliselt
kui vaimselt alla käinud. Sisimas oli Hitleri abilisele teada, et ta peab surema. See oli talle
lõppkokkuvõttes ükskõik. Ilma oma heeroseta, kellele ta oli olnud sedavõrd andunud naguvaid
vähesed teised, puudus tema olemasolul maagiline toetuspunkt. Hitlerita oli käsilane Ribbentrop
kadunud.
RIBBENTROPI SURM
Trepist alla astuv mees ei mõju üldse iseteadvalt. Närune mapp varjab nägu. Asjatult püüab ta
fotograafide välklampide laustule eest varju leida. Aeg-ajalt toob kahvatu valgus siiski esile
mehe pea. Vaevaga läbib ta tee Nürnbergi kohtuhoone saali nr.602. Seal alustab Rahvusvaheline
annaabi.ee 
