Lambakarjus ja aeg
hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude
vahe1t.Kui ta se11eoli ara óppinud, said ta11enahtavaks nimetud pi1gud,
mis 1abi sajandite ja aastatuhandete, 1abi elude ja surmade otsisid igat-
sedestaiuslikkust, et se1legai.iheks saada, kuid ei jóudnud kunagi sihi1e.
Otsisid mehest ja naisest, otsisid taevast ja pórmust, puust ja kivist,
kóigest kaduvast, kuid ei 1eidnud seda mitte.
Karjus nagi otsijate heit1ikke pi1ke, pisaraist margi nagusid - hirm
apardumise eessundis neid end pingutama, mee1eheitegavóit1ema, moo-
datormav aeg kohutas neid ning ajas kiire1e jooksu1e,kuid janu ei vahe-
nenud ja nende rutt ahmastas pilgu, kuni tu1i aeg ka1muki.inka a11ako1ida
ja mu11akssaada. Nad kartsid tóe1ist hingei.ilendust, sest see tegi nei1e
kumma1ist valu, mida nad ei osanud 1eevendada.Seevalu 1ammutasnen-
de kainet ja kind1at maai1ma,raputas nende teadvuse sambaid. Nad kart-
annaabi.ee 
