Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris,
Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt
(Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost),
läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu,
Preast, Sõerd) pärit nimesid.
Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks
sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing,
Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.)
Priinimede grammatiline liigitus
A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11).
Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja-
Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II:
11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu.
Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu
annaabi.ee 
