Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme
Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri
(NSVL'i) surve alla. Türgi liitus NATO'ga ning alustas reforme, mille eesmärk oli viia Türgi vabariigi autoritaarne reziim vastavusse
lääneliku demokraatia normidega (1946. esimesed valimised).
Iraan tundis survet kahelt poolt: NSVL toetas kurdide separatistlikku rahvusliikumist, UK'ga olid vastuolud Khuzestani provintsi
naftatulude jagamisega.
Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid LähisIda riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud
leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraelivastase võitluse
teotuseks.
Maailm 1950. a algul
1950. a alguseks jagunes maailm lõplikult kahte leeri: