Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Kivisöe suuremad varud:
USA, Venemaa, Hiina. Kivisütt kasutatakse soojusenergia tootmiseks, elektrienergia
tootmiseks, keemiatööstuses.19. saj lõpus ja 20. saj algul, eelkõige sisepõlemismootori
leiutamisega tõusis kõige olulisemaks kütuseks nafta. Naftasaadusega toodetakse elektrit,
pannakse liikuma autod ja palju muud, mistõttu on ta kujunenud hädavajalikuks ressursiks.
Suurimad naftatootjad on USA, Venemaa ja Saudi-Araabia. Euroopas on suurimateks
naftatootjateks Norra, Venemaa ja Suurbritannia.
Naftaga kaasneb maapõues olev maagaas, mida peeti 20. saj keskpaigani vaid nuhtluseks, mis
nafta puurimisega kaasnes ning mis põletati kohe puurtorni juures. 20. saj teisel poolel aga
arenes tehnika, mille abil sai gaasi koguda ja transportida ning nüüd on maagaas muutunud
väga oluliseks energiaallikaks. Maagaasi plussiks on see, et seda ei ole vaja ümbertöödelda
ning põletamisel tekitab vähemsaasteaineid kui fossiilkütuse põlemisel