Dmitri Mendelejev
Teises abielus sündis
Mendelejevil neli last Ivan, Vassili ja kaksikus Ljubov ning Maria
Kuigi Mendelejev oli austatud paljudes erinevates teadusorganisatsioonides üle kogu
Euroopa lahkus ta Peterburgi Ülikoolist 1890. aastal 17. augustil. Ta valiti Royal Society
välisliikmeks 2 aastat hiljem ning 1983. aastal ta määrati Kaalude ja Mõõtmete büroo
direktoriks, kus ta töötas oma elu lõpuni.
Samuti Dmitri Mendelejev uuris nafta sisaldust ja aitas rajada esimest naftatehast
Venemaal. Ta tunnustas õli tähtsust lähteainena naftakeemias. Ta märkis, et põlev nafta
kütusena ,,võiks olla sarnane ahju põlema panemisega pangatähtedega."
1905. aastal Mendelejev valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 1906.
aastal Keemia Nobeli Komitee soovitas Rootsi Akadeemia anda auhind Dmitri
Mendelejevile perioodilisussüsteemi avastamise eest. Rootsi Akadeemia toetas seda ideed,
annaabi.ee 
