Hiina majandus
kaotanud ligi 17% oma massist (natuke vana info). Jangtse jõega on vastupidine lugu. Aasta
hiljem toimusid Jangtse jõel suured üleujutused, mis hävitasid 18 miljoni inimese kodu ja
4000 inimese elu. Põhjus peitub selles, et peaaegu kõik puud jõe kallastel olid maha raiutud.
Erosiooni all kannatab tegelikult väga suur osa Hiina pindalast. Igal aastal jõuab kõrb aina
rohkem ida poole ning neelab 2500 ruutkilomeetrit põllumajanduslikku maad. Hiina on
maailma naftatarbijate seas teisel kohal ning pole palju vaja, et temast saaks suurim
kasvuhoonegaaside tootja. Suurim on ta juba praegu autoteede ehitamises igal aastal
lisandub 5000 kilomeetrit kiirteid.
2004. aastal jõuti Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemias järeldusele, et kuna areng on
niivõrd tohutu ja pidurdamatu, siis sotsiaalsed ka keskkonnaalased probleemid kasvavad nii
suureks, et aeglustavad majanduskasvu 2%-ni.