Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi? Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5
Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7
tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi on nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud tekkinud maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tunginud maakoores olevate pragude tõttu pinnale. Joonis : Naftapuurtorn Texases Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Väävli-, hapniku- ja lämmastikuaatomeid on kokku 1 %...12 %. Element % C 82 %...87 % H 11 %...14,5 % S 0,01 %...6 % (vahel kuni 8 %) O 0,05 %...0,35 % (vahel kuni 1,2 %)
Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Leidmine Naftat otsitakse sageli, tekitades maapinnas plahvatusi. Nii võib nafta maapinnale tungida. Naftaleiukohtadesse püstitatakse naftapuurtorn, mille abil nafta maapinnale transporditakse. 2 Suurimad naftatootjad Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76
naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil(kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted Pilt 2: Naftapuurtorn Allikas: Postimees võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. 4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Joonis 1: Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Joonis 2: Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA 5. Kuidas võivad hinnamuutused maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi Sinu riigi majandust?
väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinkühendeid mitmesuguste materjalide tootmiseks. Kütuse iseloomustamiseks on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USAS-st. Esimene naftapuurtorn lasti käik 1859.a. Pennsylvanias. Toodeti eelkõige lambiõli( petrooleumi). Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandili algul tekitas autode arvukuse kasv bensiini suure nõudluse. Esimese maailmasõja ajal suurenes ka nõudlus asfaltile ja bituumendile teedeehituse tarbeks, tänu autostumisele. Enneolematu kiire areng toimus ka naftat töötlevas tööstuses,kus leiutati ja võeti kasutusele uusi meetodeid. Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt
kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Esimene naftapuurtorn lasti käiku 1859. aastal Pennsylvanias. Primitiivsete destillatsiooniseadmetega toodeti eelkõige lambiõli ehk petrooleumi. Ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. Autode arvukuse kasv tekitas suure nõudluse bensiinile. Sõiduauto Ford oli esimene, 1892. aastal loodud mudel, mis tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Lihtsustatud mõtteviisi tulemusena saavad looduskatastroofid suurema ühiskondliku tähelepanu osaliseks ja tunduvad seetõttu ohtlikumad kui näiteks ületarbimisega seotud keskkonnaprobleemid, mille mõjud tasapisi kuhjuvad (ja võivad põhjustada looduskatastroofe). Lihtsustatud mõtlemise näiteid Inimesed otsustavad emotsioonide ajel ja probleemi tuntuse alusel Näiteks 2010.a. aprillis plahvatas BP naftapuurtorn Mehhiko lahes Sellega kaasnes ökoloogiline ja majanduslik, aga ka isiklik katastroof paljudele piirkonna kaluritele, turismiettevõtetele jne. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele I Infotulvast võetakse vastu see, mis on arusaadav ja mis sobib senise mõttelaadiga. Näiteks Päevakajalisemat ja kõigile nähtavat reostust tööstusest peetakse kahjulikumaks kui tavainimese
annaabi.ee 
