Põlevkivi, kirde-eesti
rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda
mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende
kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba
tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud
liialt lähedale.
MEEMIDE KAMMITSAIS
Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on
ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas
põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta
lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine
süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese
kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist.
Rahaga läbi korrutatud mõtlemise tulemusena jõuame jätkuvalt
argumendini: põlevkivi on veel odav..., no kasutagem siis seda, mis
meil on. Põlevkivimeeme tsementeerib ühelt poolt kapitali kasumiootus,
suutmatus loobuda võimalikust kasumist ka tulevikus