Naftast tehtud pudelitesse lastakse pepsi ja koka. Naftast saadud karpides peituvad meie armastatud arvutid. Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid. Värvained, ravimid, lõhkeained. Iroonilisel moel, mida vaid elu suudab pakkuda, valmistatakse ka loodussõbralikke biolagunevaid plaste naftast saadud polümeeride põhjal. Nafta ei ole vaid must kuld. See on enam kui kuld sest kullal pole suurt mingit tehnoloogilist või tööstuslikku väärtust. Kui inimene suudaks naftalt võtta kogu vajamineva energia, siis võiks ta liitri bensiiniga läbida 500 kilomeetrit. Kuid inimkonnal pole vist siiski võimalik hüpata ajas edasi kümme miljonit aastat, et jõuda ajastusse, kus tänasest planktonist on uus nafta tekkinud. Tähendab, iga päevaga vajame üha enam ja paremaid alternatiivseid energiaallikaid. NB! Mõned aga usuvad, et kui juhtuks ime ja nafta täna otsa lõppeks, siis kindlustuks maailm rahu, sest lennukid, laevad, tankid jäävad seisma.
temperatuuri ja suue rõhu all kivistunud biomass,mis on muutunud kütuseks. - Naftatööstus nafta majanduslik kasutamine jaguneb kaheks protsessiks: 1.nafta ammutamine ja transport OPEC 2.nafta töötlemine,eksport,import,soojusenergia tootmine Nafta töötlemine kõigepealt eraldatakse küttegaas,bensiin,petrooleum,masuut,diisel.Keemilisel töötlemisel saadakse naftalt kunstkiude,plastmassi,lahusteid,vaiku,ravimeid,taimekaitsevahendeid. Nafta suurtootjad 2/3 maailma naftavarudest on Lähis-Ida riikides(Iraak,Iraan),Ladina-Ameerika (Mehhiko,Venetzuela),Ida-jaKagu-Aasia(Hiina),Venemaa. Nafta eksport Saudi-Araabia,Norra,Iraan,Venetzuela,Venemaa.Suurimad nafta töötlejad on USA ja Euroopa,kellel on endal või kes ostavad teiste käest toornaftat ja seejärel töötlevad.