Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat
väline kokkupuude) ja looma parameetritest nagu sugu, vanus ja üldine tervislik
seisund. (Nomack, 2010)
Vaid 12% õlireostusest ookeanis tuleb õlileketest. Ülelejäänud tuleb laevadelt,
kanalisatsiooni äravoolust ning prügi vette tühjendamisest. (Soosaar, 2011)
Naftareostusel on nii lühiajaline kui ka pikema toimega efekt mereimetajatele.
7
Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem
automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast
ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid,
mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks
viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade
hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis
mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka
kalade reproduktsioon