spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub. Kui aga naftalaigud levivad ka rannikule, võib tulemuseks olla ka maismaataimede (ja loomade) hävimine. Taimede hävimine mõjutab otseselt ka veeorganaismide elu. Näiteks taimede hävimisel muutub organismide toidulaud kesisemaks ja väheneb peidupaikade arv veekogupõhjas. Elu neil aladel jääb aga aastateks häirituks, kuna nafta laguneb väga aeglaselt. Naftareostuse puhul on väga suur tõenäosus ja oht, et naftareostusega kokkupuutunud loomad, linnud ja kalad satuvad toiduahelasse
Anorgaaniline reostus: N: kloor (veepuhastusel; kahjulik vetikatele, käiadele), happeliste vete leostumine kaevandustest, asbest (kantserogeenne). · Orgaaniline reostus: kantserogeensus, toksilisus, ja/või muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Õlireostus: naftatankerid (Torrey Canyon, 1967, Inglismaa rannikul; Amoco Cadiz, 1978, Prantsusmaa rannikul; Exxon Valdez, 1989, Alaska), Pärsia laht 1991. Naftalaigud: suuruse määravad hulk, tihedus ja viskoossus, vastavalt mõjuvatele jõududele (pindpinevus, gravitatsioon, inertsus, viskoosne stress). Levik: laienemine + liikumine koos veega. Eemaldamise meetodid: (1) piiramine + (2a) vertikaalne tiheduserinevus (2b) imav materjal pidevas liikumises (2c) tsüklonseparatsioon (2d) vertikaalsed pöörlevad kettad; teised meetodid: kemikaalide pihustamine, kontrollitud põletamine
annaabi.ee 
