Eespool loetletud koostisosadele lisandub veel mineraalne aine. Eestis kasutatava klassifikatsiooni järgi kuulub ka nafta looduslike bituumenite hulka. Nafta kui kõmukõlalise maavara nimetamine Eesti maavarade kontekstis on pigem eksitav kui tõsimeelsemat laadi. Siiski ei saa eitada naftaprobleemi reaalsemaid tagamaid. Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta- või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000
juurde 0.9mm. Seega ka taasuv maavara. Turbakiht on 4-5 m ( 7-8, kuid kohati ka 17 m ) paksune. Esineb enam soistel aladel- seega kõige paksemad kihid asuvad Ida-Virumaal. Eestis vastab 1580 sood nõuetele turbakihi paksus vähemalt 0,9 m. Turba söestumisproduktiks on pruunsüsi ( süsinikku 60-75% ) Maagaas Eksootiline maanäht. Eestis leidub põhjarannikul, saartel. Kuulsaim purse- Keri saare gaasipurse ( Loksa lähedal ) Nafta Looduslik bituumen. 1900ndate alguses leiti naftalaadset vedelikku Hiiumaal, 60ndatel Kuressaare linnast. Üldiselt Lääne-Eesti saarestikel. Naftabassein Kaliningradi lähistel ( u. 2 km. sügavusel ). Nafta kui maavara nimetamine Eesti kontekstis ei ole eriti tõsimeelne. Fosforiit Tähelepanuväärne loodusressurss. Tänapäeval ei kasutata ega ka kaevandata- maailmaturul ei ole konkurentsivõimeline. Kaevandati/ Leiukohad: Maardu, Tsitre, Toolse, Aseri - Saka, Rakvere. Looduslikud maavarad: Eestis kõrgekvaliteedilsed puuduvad.
annaabi.ee 
