Tööstusühiskonnast infoühiskonda (konspekt)
Samas kasvas panganduse, raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt. äriteenuste tähtsus.
Kuna infotöötlus vajab väga hea ettevalmistusega tööjõudu, kasvas ka kõrghariduse ja ülikoolide
olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega,
mis omakorda tekitas turismi- ja meelelahutustööstuse.
1973. aastal toimunud energia- ja majanduskriis kiirendas läänes oluliselt üleminekut
infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud
võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust.
Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv
kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli
kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond.
ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED
AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU
annaabi.ee 
