Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet. Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%) Kütteväärtuste määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Mida enam vesinikke
a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Eelistatud on nafta ja maagaas kui kõige odavamad ja puhtamad süsivesinike segud. Põhiosa naftast kulub siiski energia saamiseks. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsinike veel teisi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes, mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel. Kõrged saastmemaksud vähendavad selliste kütuste kasutamise tulukust. Kütuste iselioomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Kütteväärtuse määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Kõige vääruslikum kütus on maagaas, mis koosneb peamiselt metaanist, veidi vähem
annaabi.ee 
