Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
tagasi ostmast, kuna Vietnami sõda ja väliskoubanduse defitsiit seadsid ohtu USD stabiilsuse – see
andis tõuke N-lib poliitika kujunemisele. B-W kullastandardi süsteemi lõppuga algas globaliseerumise
III etapile omane ujuvate vahetuskursside ajajärk. ’73 kaotas kullastandardi Jaapan, 79’ Thatcheri
Sbr. Interneti levides hakkas kasvama globaalne valuutabörs. ’73. aastal tõstis OPEC järsult
naftahindu ning Araabia maad kuulutasid USAle ja Euroopa riikidele naftablokaadi Iisraeli toetamise
eest Jom Kippuri sõjas. Lääneriikides tekkis hüperinflatsioonioht. Selle vältimiseks vähendati
majanduspoliitikas poliitilist survet, vastutus viidi ministeeriumitelt pankadele. Uue, N-lib poliitika
eestvedajateks olid Reagan, Thatcher, IMF ja Maailmapank, toetajateks individualiseerunud ning
kasumiahned eurooplased. Reagan rakendas majanduslikku darwinismi – suurkorporatsioonide võim
olevat lõppkokkuvõttes kasulik