koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku. Teatavasti on Baltikumi naftabassein ju olemas. Kaliningradi piirkonnas seda 2,5 km sügavusel asuvatest Kambriumi kihtidest vähesel, kuid siiski tööstuslikul hulgal ka toodetakse. Leedu alal on samad kihid samuti naftat sisaldavad, kuid tootmisväärseid leiukohti enam ei moodusta. Põhja pool Läti Kuramaa puuraukudes andsid puurimistööd samuti üksikuid naftailminguid, mille varud osutusid väga väikesteks ja seejärel otsingud lõpetati. Veelgi põhjapoolsem Eesti on selle rea
Esineb enam soistel aladel- seega kõige paksemad kihid asuvad Ida-Virumaal. Eestis vastab 1580 sood nõuetele turbakihi paksus vähemalt 0,9 m. Turba söestumisproduktiks on pruunsüsi ( süsinikku 60-75% ) Maagaas Eksootiline maanäht. Eestis leidub põhjarannikul, saartel. Kuulsaim purse- Keri saare gaasipurse ( Loksa lähedal ) Nafta Looduslik bituumen. 1900ndate alguses leiti naftalaadset vedelikku Hiiumaal, 60ndatel Kuressaare linnast. Üldiselt Lääne-Eesti saarestikel. Naftabassein Kaliningradi lähistel ( u. 2 km. sügavusel ). Nafta kui maavara nimetamine Eesti kontekstis ei ole eriti tõsimeelne. Fosforiit Tähelepanuväärne loodusressurss. Tänapäeval ei kasutata ega ka kaevandata- maailmaturul ei ole konkurentsivõimeline. Kaevandati/ Leiukohad: Maardu, Tsitre, Toolse, Aseri - Saka, Rakvere. Looduslikud maavarad: Eestis kõrgekvaliteedilsed puuduvad. Paekivi- paas ( lubjakivi, dolomiit. Põhja-Eesti ) Kruus Liiv ( Lõuna-Eesti )
annaabi.ee 
