Väikese vereringe avastamistest Miguel Servet oli veerand sajandit enne W. Harvey sündi avastanud väikese vereringe. Servet avaldas oma avastuse teoloogilises traktaadis "De restitutione christianismi", mis oli suunatud kolmainsuse vastu, seega ketserlik tolle aja mõistes. Johann Calvini eestvedamisel hävitati peaaegu kõik selle teose eksemplarid (ainult kolm on säilinud) ja Servet ise põletati Genfis 1553. Tema avastus unustati täielikult. Ka Süürias sündinud Ibn al-Nafis oli avastanud väikese vereringe ja seda juba 13. sajandil. Ilmselt ei mõjunud ta aga veenvalt, sest järgnevad põlvkonnad kirjutasid hoolega ümber Galenose, mitte aga tema teoseid ja ta vajus järgnevatel sajanditel tasapisi unustusse. Moslemi autorid väidavad, et Ibn al-Nafis avastas ka kapillaarid ja suure vereringe, kuid lääne autorid suhtuvad sellesse väitesse skeptiliselt. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt
Oli ka teisi tolleaegseid varajasi lahkamise praktiseerijaid, nt Ibn Tufail, Saladini arstid Al-Shayzari ja Ibn-Jumay jt. Ibn Zuhr oli ka see, kes tõestas, et sügelisi põhjustab parasiit, ka see oli üks avastustest mis oli vastuolus humorismi teooriaga. 12.sajandil Saladini arstid al-Shayzari ja Ibn Jumay olid samuti ühed esimesed, kes inimlahkamisi läbi viisid, ühtlasi nad julgustasid ka teisi arste seda tegema. Üks varajastest lahkamise toetajatest oli veel Ibn al-Nafis, keda loetakse vereringe füsioloogia isaks. 1242 aastal oli ta esimene, kes kirjeldas kopsu- , pärgarteri- ja kapillaaride vereringet (pulmonary, coronary, capillary circulation). Al-Nafis oli ka esimene, kes kirjeldas metabolismi ning töötas välja uued psühholoogia, füsioloogia ja anatoomia süsteemid, mis pidid siis Avicenna ja Galeni õpetusi asendama hakkama. Damaskusest pärit Ibn al-Lubudi samuti lükkas tagasi nelja huumori teooria ja avastas, et
annaabi.ee 
