Põltsamaa rahvusriided.
Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest
Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks,
kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega
pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt
algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi
kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi
õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli
samasugune nagu puusadegagi kuuel, alumine aga ümberringi tihedalt kroogitud, eest käis
haakidega kinni. Tehti ikka sinine. Muu kõik jäi endiseks. Kroogitud kuued ei olnud
üleüldiselt tarvitusel, nemad kui ka järgmised pikad kuued ei tõrjunud vana puusadega kuube
lõplikult välja, viimast tuli ette ka viimastel pika kuue kandmise aastatel. Peale selle tuli
annaabi.ee 
