Neid linde me tunneme
5. Eri liikidele ning nende häälitsustele on omistatud erinevaid tähendusi: kirjurähni
hüüdmahakkamist kevadtalvel on dateeritud taliharjapäevaga (14. jaanuar).
6. Lõuna-Eestis on musträhni vokivurinat meenutav trummeldamine puutüvedel mär-
guandeks, et takud peavad naistel kedratud olema.
Vanasõnu rähnist:
1. Kui rähn kevadel kuiva oksa peal põristas, et ussa välja hirmutada, see kutsuti ,,pakla-
tori" ja siis ei tohi enam naestel paklaid kedrata olema. Mis perast seda kedrati need
said kõik mädad.
2. Eriti musträhni, ent ka teiste rähnide hüüdu suvel on peetud vihmaendeks: Kui mets-
kukk karjub ,,Krõg-krõg-krõg", siis piab kuivi ilmu tulema, aga kui tema karjub ,,Till,
till, till" jne, siis tulevad vihmased ilmad.
Mõistatusi rähnist:
1. Puutööd teeb, ise sest sööb.
2. Kogu päeva metsas kopsib, õhtust hommikuni toksib,
puude tüvesid ta uurib, uksi, aknaid sisse puurib.
annaabi.ee 
