"naervana" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

mõistetud Esmeralda, nähtavasti kartusest, et ta võib põgeneda. Hiiglasuur Justiitspalee lasus selle väikse kärbse pea kohal, kes pisemat kivikestki poleks suutnud paigast liigutada! Muidugi olid saatus ja ühiskond tema vastu ühevõrra ülekohtused olnud -- et nii habrast olendit murda, poleks vaja olnud nii ülearu palju kannatusi ega piinu. Esmeralda oli pimedusse kadunud, maha maetud, mulda pandud, elavalt kinni müüritud. Kes teda varem oli näinud naervana, päikese käes tantsivana, oleks jahmatanud teda siin sellises seisundis nähes. Ta oli külm nagu öö, külm nagu surm, ükski tuuleke ei mänginud ta juustega, ühegi inimese hääl ei ulatunud ta kõrva, ükski päikesekiir ta silma. Ta konutas murtuna, aheldatuna maas, veekruusi ja leiva kõrval õlgedel veeloigus, mis kongi rõskusest oli tekkinud. Ta ei liigutanud 309 ennast, peaaegu ei hinganudki, sest ta oti kao tanud võime isegi kannatusi tunda. Phoebus,