Juliette`i Romeo de Ville
"Kes sa siis oled? Tööd sa ei tee, kuigi laps sa enam pole..."
"Juliette Fleur de Giselle mu onu on aga Constantin Parksson, parim mõõgamees
kogu õukonnas!"
Mees naeris ja viskas tüdrukule leivapätsi.
"Mis ma sellega teen?"
"Sööd, väike Juliette! Niimoodi!" Ja ta näitas demonstratiivselt ette, kuidas asi käib.
Juliette ei suutnud naeru varjata ja kõiki viisakusreegleid eirates hakkas ta laginal
naerma. Ta oli õnnelik.
Peagi nakkus ka mees naerutuhinasse ja alles üle ääre keevad kartulid äratasid noored
taaskord teadvusele.
"Aga sina? Kes sa oled ja kui vana?" küsis Juliette julgelt sinatades ja imestades isegi
oma jultumuse üle.
"Vana? See oli julm, Juliette!" vastas mees.
"Ma olen kakskümmend neli eelmine kuu sain. Olen Agnèsist, see on Pariisi lähistel
üks küla..."
"Mis juhtus?"
"Revolutsioon. Mu vend oli üks mässumeelsete eestvedajatest. Kui nad kaotasid, viidi
mind emaga siia, Eyreysse."
"Ja kus ta nüüd on