orjad, kes teenisid raha ostsid end vabaks, mõned vabastati aga ka heast südamest, perekond oli mehe patriarhaalne ning kogu võim kuulus isale, naistel puudusid poliitilised õigused, naine pidi olema truu abikaasale, naine võis osaleda kodustel pidustustel ja käia kaasas peremehega külastusvisiitidel, kultuur avalikud mängud: gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võidusõit hipotroomil, teater, mis midi rahvast naerutama ja lõbustama, augustuse ajal toimus kultuuri areng, ta toetas suur ehitiste rajamist ning kirjameests loomingu jäädvustamist, riik roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. kõik roomlased moodustasid rooma rahava. kõik olid võrdsed, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja avanemate nõukogu senat, nobiliteet, kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid
lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist