"naerutajaks" - 1 õppematerjal

Teater läbi oma ajaloo

Alates Eesti iseseisvumisest võtavad teatri maskid ning nende vahekord kindlama ilme. 1920-ndad olid ühest küljest tõsise ekspressionistliku ja impressionistliku teatriuuenduse, samas ka rahvatükkide ja opereti võidukäigu periood. Võib rääkida teatud tasakaalust, kuid see oli väga pingelises võitluses saavutatud ning alatasa paigalt nihkuda ähvardav tasakaal. Kolmekümnendail, eriti vaikiva oleku tingimustes muutus teater rohkem naerutajaks. Osaliselt oli ta selleks sunnitud, sest alternatiiv olnuks veel nõmedam -- Vabadussõda kajastavad naiivsed sangarilood. Eerik Laidsaar tabab ajastu ohumärki üsna hästi, kirjutades (Teater 8­9/1935): ...kõik muu on allpool igasugust arvustust, mille hulgas ei moodusta mingit erandit ka need naiivsed koolilugemiku- faabulaga lavatükid, milliseid viimasel ajal nii agarasti on küpsetama hakatud ja mis on paksult-paksult üle valatud patriotismi-soustiga, et asja teha suupärasemaks