A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kõik need olid asjad, mida d'Artagnanil tundus olevat võimatu uskuda.
Kui aga kuninga nimi mõnikord juhuslikult sattus kardinali pihta suunatud naljade
ning pilgete sekka, sulges nagu mingi tropp hetkeks pilkavad suud. Vaadati kõhklevalt
ringi ja näidi nagu kahtlevat härra de Tre-ville'i kabineti seinte usaldatavuses; peagi aga
viis mingi vihje jutu tagasi Tema Eminentsi juurde ja siis kõlasid veelgi tugevamad
naerupahvatused ning tema tegudest ei jäetud ühtegi valgustamata.
«Need mehed pistetakse kindlasti kõik Bastille'sse ja
29
puuakse üles,» mõtles d'Artagnan õudusega. «Ja mind kahtlemata koos nendega, sest
sellest hetkest peale, kus ma olen pealt kuulanud, olen ma kaassüüdlane. Mida ütleks küll
minu isa, kes pani mulle südamele, et austaksin kardinali, kui ta teaks, ei viibin niisuguste
paganate seas?»
Seepärast võib arvata, ilma et tarvitseks seda ütelda, et d'Artagnan ei julgenud