Retsensioon A. Miller "Hind"
tagusest ajast, mis lisab teosele õige jume. Omapärane on aga lahendus, et enamik rõhust
suunatakse ühele isikule, kes pealegi vaid kõrvalosa mängib Gregory Solomonile Guido
Kanguri kehastuses. Kui ülejäänud tõmbavad tähelepanu sügavamõttelise teksti ning
mõistliku häälevaljusega, siis tema on sellele totaalne vastand muutliku meele ja lapselike
rõõmukilgetega, rääkides libedakeelset mööbliostja teksti, milles peitub tihti ka publikus
naerupahvakaid tekitav huumor.
Näitlejad kannavad rolle välja filigraanselt. Emotsioone ja liigutusi jälgides tekib tunne,
et see kõik toimubki päriselt, sest kõigile sõnadele reageeritakse nähtava zestiga. Ka
üksteise arvestamine on kõrgtasemel, eriti paistab seda välja Riho Kütsari ja Aarne Mäe
konflikti hetkel, mil viimane neist astub piisavalt palju tagasi, et võimaldada esimesel
justkui hakata kallale tulema, kuid viimasel hetkel on tal piisavalt ruumi hoopis lava
tahaossa rahunema minna