Eesti punk
ja kui taevas on lennukeid täis
meie tuleme (lahkuvad nemad)
siis vaid meid kogu maailm on täis
Siis me laulame mida me teame
meil on ikka veel õlut ja makk
üle maa omi pidusid peame
kõikjal vastu meid võtab bardakk
Nahktagides tüdrukud
Agulihoovides
Majade vahel
Kirikuesisel müüril jalgu kõlgutamas
Külma käes suitsetamas.
Kindad jäid jälle koju
said sõbrannale laenatud
ära kaotatud.
Õllepudel käib ringi
ega anna sooja.
Juttu jätkub siiski kauemaks,
naerugi kosta.
Halenaljakas...?
Masendav...?
Mõttetu...?
Võib ka nii olla.
Kuid ka see on Elu
Ning Elu vajab elamist.
Ära pööra selga!
Ära vaata mööda!
Ära kurjusta!
Ära sega!
Proovi vaid mõista.
Vahelgi.
Need tüdrukud vajavad seda linna
Ja linn vajab neid tüdrukuid
Nende kassisilmi
Nahktagisid
Värvilisi juukseid.
Nende vandumist ja suitsetamist
Nende olemasolu.
Kõik ei ole must ja valge.
Keegi ei ole täiuslik.
Keegi ei ole teistest halvem
või parem.