Ilmar Laaban
(Ehin,1996)
Oluliseks märksõnaks selles luulekogus on ka meri. See pole enamasti mürisev meri, see on
selline meri, millest ,,tõuseb aeglaselt metsasarv". See on täiesti unenäoline meri, sest ainult
unes ,,kummipall põrkab vastu merepõhja". Seal elavad unenäolised kalad, üks vaiksem ja
unenäolisem kui teine, on kalad, kes ,,rändasid trepest üles-alla/ magasid heinakujade all/ nad
sündisid päikese unustushetkist/ nende surm oli kerge iil/ mis sasis kristallide juukseid/
naeratustekaevu pilkases õõnes".(Ehin,1996)
Teos on mitmekülgne ja laiaulatuslik ning hõlmab sürrealismi selles kõigis vormides, olles
eesti luule üks hinnatumaid teoseid selles zanris.
9
2.3. ,,Rroosi Selaviste"
Tegemist on 1957. aastal ilmunud pisiformaadilise keelemänguliste aforismide koguga.
Lühivormile omaselt on energia keskendatud üksiklausetele, mida autor nimetab ,,mitte-
teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega
annaabi.ee 
