Laps ja sotsiaalsus
armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest
paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete
loomiseks eakaaslastega.
Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb
reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel
pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise
ja naeratamisega.
Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad
seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse
psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu.
Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning
kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu
vormiks.
VEEL SOTSIAALSE ARENGU OLULISUSEST