KÕIKE ning see ongi elu, mida inimesed elada tahavad. Raha rikub suhteid, raha loob suhteid. Raha annab hariduse, raha võtab hariduse. Raha teeb terveks, raha teeb haigeks. Raha teeb õnnelikuks, raha teeb õnnetuks. Kõike see raha teeb ja keegi ei oska öelda, miks kõik Raha kummardavad. Raha ümber keerles ka Goriot´ ja tema tütarde suhe, sest ülistades oma kaht tütart kaotas isa loogilise mõtlemise ning viis neile kandikupeal ette kogu oma raha, et nood talle korraks naerataksid. Ligimesearmastus on pime, kuid vanema armastus oma laste vastu on pime kui öö.
Siin on üs suur milumi õn, mille ma sinu jaoks hoidsin, Tom, kui sind veel peaks leitama. Ja nü ud minge kooli. Olen täulik heldele jumalale, meie kõkide isale, et sain su tagasi. Tema on kannatlik ja arrmuline nende vastu, kes temasse usuvad ja tema sõa kuulevad, kuigi taevas teab, et mina seda ei vä ari. Aga kui ainult need, kes seda vä art on, tema õnistuse osaliseks saaksid ja kui tema käi ainult neid raskustest üe aitaks, siis' oleks väe neid, kes siin maailmas naerataksid võ tema rahuriiki pä aseksid, kui algab pikk ö o. Minge nü ud, Sid, Mary, Tom, tehke, et te kaote, olete mind külalt kaua tüitanud.» Lapsed läsid kooli ja vana daam tõtas missis Harperi juurde, et võta tema realismi Tomi imelise unenäga. Sid pidas paremaks mitte väjendada mõet, mis mõkus tal peas kodunt lahkumisel. See mõe oli: «Kaunis kahtlane. . . nii pikk unenäu ja mitte ainustki eksitust!» Milliseks kangelaseks oli Tom nü ud saanud