kuulnud. Te kutsuksite mind hulluks aga kas te ka arvaksite nii kui kuulete kui rahulikult ma teile selle loo räägin. Ma ei tea kuidas see idee mulle tuli aga ta ei lahkunud enam. Teate ma armastasin seda vana meest. Aga ta silm. Tal oli üks jääsinine silm nagu kiskjal. Ma ei saanud seda silma peast, nii et ma otsustasin sellest täiesti lahti saada. Ma ei olnud kunagi vanameest paremini kohelnud kui nädal enne ta surma. Teate.. Iga öö ma käisin kell 12 öösel teda vaatamas. Te naeraksite kui näeksite kuidas ma seda tegin. Ma tegin ta ukse alguses juuksekarva võrra lahti ja hakkasin oma pead tuppa lükkama, mul läks tund aega et terve pea tuppa saada. Ja siis ma võtsin laterna ja näitasin natuke valgust. Aga ta silm oli kinni. 7ndal ööl ma tegin valeliigutuse ja ta ärkas. Ma kuulsin kuidas ta istuli tõusis, aga uuesti ta ei heitnud. Kes on seal? Ta proovis endale seletada et see oli ainult tuul või hiired.. kui ta vaid oleks teadnud et ma olen seal ja vaatan teda
Me rä agime siin praegu kõge tublimast mehest, kes iganes emapiima on imenud.» «Ohoh, ega te mind taga rä agi?» «Hahahaa! Sa oled kitsepoeg ja kitsepiimaga kasvanud. Sellepäast me sinust ei võgi rä akida.» «So-soh, võ nii. Aga sina oled loputisega imetatud. Ma kuulsin eemalt sinu räasest suust Kuuno Rainthali rü utlinime, ja seal tulid mulle iseväki mõted.» «Noh, lase oma iseväki mõted väja naerda.» «Naerge, sest tnuud te ju ei mõsta. Te naeraksite ka siis, kui püa Peetrus teile tõtaks, et ainult tõise näga taevasse pä asete. Aru teil peas ei ole. Kas teate, mis teil peas on?» «Mis meil siis peas on?» «Teil on teie laiskade mõ okade rooste ja õlekannude põi peas.» «Kuule, käbes,» naeris üs jäe kõi, «kas sust piisake peaks jäele jä ama, kui ma sind pödla ja väkese Atsi vahel pisut pigistan?» ,,, «Nii palju jä ab jäele, et selle kallal sinu pöal halvatud ja väke Ats vigaseks saab. Aga
annaabi.ee 
