Hamlet, Terve Raamat
Ei allund käsule, ei kuuletund,
ei kreeklasini küündind rauga relv.
Ning Pyrrhos ründab ebavõrdset vastast.
Lööb vihas mööda, rauk ent jõuetu
ta hirmsa mõõga tuulevuhast vaob.
Kui tundes hoopi, Trooja võpatab
ta leegitsevad tornid langevad.
See õudne ragin peatab Pyrrhose.
Ta mõõk, ennäe! kui õhku naelutet
jääb seisma kohal lumivalge pea.
Kui lõuendile maalitud türann,
kui siht ja tahe oleks unund tal,
nüüd Pyrrhos seisab, midagi ei tee.
Kuid nagu teame tihti tormi eel
jääb taevas vait, ei liigu pilverünk,
tuul hingetu, kui surmaunne maa
on suikund. Korraga ent laotust kõu
siis rebib. Tardumusest Pyrrhoski
annaabi.ee 
