Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi. Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788
Mitteköetavate hoonete seinte plokkide materjaliks võib kasutada ka liivbetooni, s.o. tsementi ja liiva või kruusa vahekorras 1:5. Sellistest plokkidest on kasutusel piluplokid ja õõnesplokid. Nii gaaskukeroon- kui ka liivbetoonplokkide maksimaalne kaal on umbes 30 kg. Gaaskukeroonplokkide eelis võrreldes muude väikeplokkidega seisneb selles, et neid on kohapeal kerge töödelda: neid saab kirvega tahuda, käsisaega saagida, vajaduse korral hööveldada ja puurida. Ka on nad naelutatavad. 26 Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tellismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm. Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi ettevalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab müürsepp seinale tõstetud ploki otspinnale kelluga 5...6 cm laiused mördivallikesed. Seejärel haarab ta ploki mõlema käega ja asetab kohale.