sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski ei salli. Minu õnnetuseks ei jää emale see kunagi meelde, et sibulaga on sobivad ainult kastmed ja värsked salatid. Makaronidega aga on sibul kõlbmatu. Õigupoolest ma armastan oma ema. Mina oma südametunnistusega ei kujutaks ette, kuidas ma mõne erineva emaga koos eluteed tallama. Vahel ma naelutan pilgu oma sõbratari emale ja lasen peast läbi sügava mõtte, mis oleks, kui minu esivanem oleks tema. Emad on seinast seina. Mõni ainult tõreleb. Mõni soovib meiega südamesõbraks saada ning puhub lõpmatuseni juttu. Ma ei mõista, kas emad arvavad, et nad on nagu meie generatsioongi? Nii see kahjuks ei ole. Ametlik stiil Oli tavaline pühapäevaõhtu. Õhtusöögiks olid makaronid hakklihaga, millesse ema oli sibulat pannud
"See pole saiake, see on küpsis." "Ole nii kena Puhh, anna mulle ka küpsist," ei jätnud Notsu nurumist. "No ära mölise paks siga! Sa ei tea ise ka mida sa tahad." I päev. jänes läheb apteeki: palun mulle kilo apelsine apteeker: meil ei ole apelsine II päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: MEIL EI OLE APELSINE III päev. jänes: palun mulle kilo apelsine apteeker: JÄNES KUI SA VEEL ÜKSKORD TULED JA KÜSID APELSINE, SIIS NAELUTAN SU SEINA !!! IV päev. jänes : kas teil naelu on ? apteeker: ei ole jänes: siis palun kilo apelsine Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada?" Kõik jäid vait. Lõpuks tõusis lõvi: "Mina tahan!" Jänes vibutas pöidlaga uksesuunas: "Väljas antakse!" Lp reisijad... Oled nagu kiirrong minu ees, mis kihutab ja peatusi ei tee. Kuid lootust pole kaotanud ma veel, Et sinu sisse istuksin sel teel. Sel jaamal nimeks on ju armastus, kus kohtunud on saajad tundmatud.
kus ühes stseenis sama olukord, mis isa surmast sulle rääkisin. Ma palun, teravdatud pilgul sa mu onu jälgi, kui see stseen on käes. Kui ühes monoloogis varjat süü tal salapaost ei paisku esile, siis on see põrguvaim, kes ilmutand. Ka oma pilgu naelutan ta näkku. Ja hiljem oma muljed liidame, et nähtut hinnata. HORATIO : Hea küll, mu prints. Tulevad TROMPETID ja TIMPANID. Kõlab pidulik signatuur. HAMLET : Mäng algab. Ma teesklen tegevusetust. Otsi endal koht. Tulevad KUNINGAS, KUNINGANNA, POLONIUS, OPHELIA, GUILDENSTERN ja teised ÕUKONDLASED koos Kuninga IHUKAITSJAGA, kes kannab tõrvikuid.