Eesti Meremuuseum kumerusele. Kõige lühema raua ja kumerama lennujoonega relva nimetatakse mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise nimetaja suurtükk alla. Meremuuseumi kollektsiooni kuuest eestlaetavast laevasuurtükist on kolm pareminisäilinut Vene 18 naelased relvad. Nende parempoolse tapi otsal on selgesti nähtav kahest ristiasetsevast tähest kujundatud monogramm. Tegemist on tsaar Peeter I nime (Pjotr Aleksejevits) initsiaalidega P/A. Nende kõrval asub suhteliselt halvastisäilinud Rootsi päritolu 18 naelane suurtükk. Tegemist on liinilaeva Tapperheten relvaga, mis leiti merearheoloogide poolt Uusmadala karidelt, kuhu 1790. aastal kinnisõitnud liinilaev selle viskas.
mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise nimetaja suurtükk alla. Meremuuseumi kollektsiooni kuuest eestlaetavast laevasuurtükist on kolm pareminisäilinut Vene 18 naelased relvad. Nende parempoolse tapi otsal on selgesti nähtav kahest ristiasetsevast tähest kujundatud monogramm. Tegemist on tsaar Peeter I nime (Pjotr Aleksejevits) initsiaalidega P/A. Nende kõrval asub suhteliselt halvastisäilinud Rootsi päritolu 18 naelane suurtükk. Tegemist on liinilaeva Tapperheten relvaga, mis leiti merearheoloogide poolt Uusmadala karidelt, kuhu 1790. aastal kinnisõitnud liinilaev selle viskas.