nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka
" (lk. 67) ,,Inimene ei tee teisele siinilmas midagi rumalast peast vaid aina suurest rõõmust, et võib teisele väänata." (lk. 68) ,,Kui inimesel on hea süda, siis tast saab kergesti mõrtsukas. Õel inimene annab kitli peale, aga hea inimene lööb su korrapealt maha." (lk. 87) ,,Olgu kas või võõras naine, aga olgu noor. Mehel peab olema noor naine. Sest vana naine on hullem kui vana õunapuu. Õunapuule lööd naelagi sisse, mis ulatub südameni, ja ta hakkab uuesti vilja kandma, aga mis teed vana naisega? Mida paneb selle vilja kandma? Ei miski." (lk. 90) ,,Vanainimene tahab samuti teiste seltsi nagu lapski, sest inimesest saab vanas eas uuesti laps." (lk. 103) ,,Inimene on uhke oma tõega, inimene on iseennast täis oma õigusega, aga jumala ees ei maksa see midagi." (lk. 107) Inimene on jumala lamp, mis peab valgustama tema elupimedust, sellepärast on inimene
annaabi.ee 
