Andrus Kivirähk, „Rehepapp“ lühianalüüs
Ta on tasakaalukas, usaldusväärne,
hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll.
4. Ülesehituslikud eripärad:
Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud
peatükkideks.
5. Stiil:
Kivirähk on külaelanikke kujutanud karikatuurselt ja huumoriga. Külaelanikes on ta esile
toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse
nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt.
6. Teose tähendus praeguses hetkes:
Äratab huvi muistsete eestlaste uskumuste ja mõttemaailma vastu (näiteks kratid,
vanapagan).
Probleemid:
Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu
Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes
sellest ei teadnud). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste