Näiteks jäi silma inimeste riietumisstiil- tavainimestel olid detsembrikuus seljas tumedates toonides mantlid ja jõukamatel võisid olla riided heledamates toonides. Filmis on välja toodud ka hetk, kus Anna seisuslik positsioon sõltus tema mehe Taneli ametist ning nende riided olid samuti vastavad jõukusele. Kuid ka armees leiba teeninud mehed ei saanud võimaldada endale ja naisele parimaid elutingimusi. Võimalused mugava elamu soetamiseks olid nadid ja oli suur soov lahkuda maalt paremate viljade poole, kuid selleks puudus rahaline võimalus. Olulisel kohal oli riigipöördekatse perioodil ka telegrammide saatmine. See oli kiireim võimalus teavitada teisi linnu või riike olulise sõnumiga. Telegrammide saatmine oli peamiselt naiste töö, mida nad tegid paljukesi ühes ruumis igapäevaselt. „Detsembrikuumus” sobiks hästi õppefilmiks riigipöörde teema juures, kuna sealt saab
Globaliseeruv maailm Minu arvates ei ole Hiinas töötavatel tehase töötajatel inimõigused tagatud. Nende inimõigused Ameerika festivali külastajate omadest erinevad selle poolest, et nad töötavad rohkem kui ameeriklane seda teha võib, nende palk on ameeriklaste normist väga palju madalam, Hiina töötajate töötingimused on võrreldes ameeriklastega väga nadid. „Me ei kohtle töötajaid kui orje. Kuidas saaksime kohelda töötajaid kui orje. See on jama!" Seda ütles tööandja. Olen sellele väitele mõneldi vastu, sest töötajate töötingimused on orjale väga sarnased, kuid päris orjad nad pole. Nad saavad oma töö eest rahalist tasu ning saavad ka nädalas ühel päeval vabavoli midagi teha. Sarnaselt orjale neid aga karistatakse, kui nad rikuvad mõnda tööülesannet. „Töötame nii pikki päevi, kuid palka saame väga vähe
annaabi.ee 
