tom
(minekuks valmistudes,
kõheldes) Ma tunnen juhtumisi Puskinit. Kui teil
selle vastu midagi ei ole, siis ma annan talle edasi
teie head soovid.
BELINSKI: Et ta kosuks. Oh, hammusta endale keelde,
Belinski! Jah... öelge Puskinile, et ma... imetlen
70
teda. Paluge, et ta saadaks mulle mõne oma
luuletuse, siis mul oleks midagi Nadezdinile anda.
TSAADAJEV: (otsustades) Ma tõin ühe oma asja Nadezdinile.
See pole midagi uut. Ilmselt seda ei saa avaldada.
BELINSKI: Oh, ma olen kindel, et nii kehv see ei ole.
TSAADAJEV: Venemaal on.
BELINSKI: Ah, jah.
TSAADAJEV: Ma arvan, et selle aeg on saabunud selles mõttes
et praegu on Moskva tsensoriks peaaegu
hõlmamatult rumal inimene.
BELINSKI: Jah..