Uurimistöö "Saksamaa"
Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi.
Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100
välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297
000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV
Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%,
2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim-
Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%.
Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest
(alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja
balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree
kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u