VARAUUSAEG
Märksa
praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada
ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikindiviid saab elada heaolus ja
õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna. See seadis riigile kohustuse hoolitseda oma alamate eest
hällist hauani. Kui Christian Thomasius (16551728), kelle tavatult saksakeelset ülikooliloengut ,,Von
Nachahnung der Franzosen" (Prantslaste järelematkimisest, 1687) on loetud ka saksa valgustuse
lähtedaatumiks, pidas oluliseks seada seadusi andva valitseja kõrvale teda nõustav filosoof, siis
Christian Wolff (16791754) nägi ideaalina valgustatud ja haritud valitsejat ennast. Ühelt poolt pidasid
kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale