rakendada teistsugust varude jaotust tarneahelas. Tuues näiteks jaemüüjad, siis nende tarnijad võiksid neist igaühele saata kaubakoguse, mis on proportsioonis vastava jaemüüja turuosaga. Sellist skeemi rakendab teiste seas näiteks General Motors. Tellimuste kokkukuhjamise vastu aga aitavad samuti igasugused elektroonsed andmevahetussüsteemid, kuna need võimaldavad vähendada tellimiskulusid, mis on peamisteks kaupade kuhjumise põhjustajaks. Nii näiteks kasutab Nabisco taolist süsteemi eeskätt just selleks, et vähendada tellimiskulusid. Neljandana välja toodud piitsaefekti põhjustaja (hindade kõikumine) vastu aitab tootjapoolne loobumine sagedastest hinnaalandustest, valides näiteks hoopis püsivalt soodsate hindade pakkumise strateegia. Sellist strateegiat kasutavad näiteks Procter & Gamble ja Kraft Every Day Low Price- strateegia nime all. (Lee et al 2004)
varem või hiljem mõtlema peavad- mida ma reklaamin, kas toodet või firmat? Muidugi peab reklaamima mõlemat, kuid kahte jänest korraga taga ajades võib sageli mõlemast ilma jääda. Kuid on terve rida võtteid, kuidas firma saab ennast lülitada ka margiteadvusse. Näiteks: · Perekonnanime või eesnime kasutamine (näit. Levi Strauss'I diinid "Levi's" ) · Järjepidevus pakendite kasutamisel (näit. punane nurk Nabisco erinevate toodete pakendil ); · värviskeemi omamine (näit. "Pepsi- Colal" on sinise, punase ja valgete kombinatsioon); · firma embleemide(logode) järjekindel kasutamine tootemärgistuse kõrval; · isikupärase kirjasrifti kasutamine; · kuulutuste kasutamine; · reklaami, tarbijaskonnaga laiema suhtlemise ja firmapropaganda koordineerimine. Arenenud margiteadvusel on veel üks oluline funktsioon: see tõstab ka firma töötajate
annaabi.ee 
