Viimati saadud sademest üritasin tõestada Mn - ioonid. Selleks lisasin sademele 6 tilka konts. HNO3 ja keetsin vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. . MnO(OH)2(s) + 4HNO3(aq) 2Mn(NO3)2(aq)+ H2O(l) + O2(g) . Sain heleroosa lahuse, mis võis viidata mangaanioonide leidumisele lahuses. Saadud lahusest võtsin 3 tilka ja lahjendasin veega mahuni umbes 5 ml. Lisasin veidi tahket NaBiO 3. Sain lillat tooni lahuse, mis viitas permanganaatioonide tekkele. Loksutades küll lilla värvus kadus (muutus heleroosakaks), kuid seisma jättes tuli lilla värv uuesti esile. Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O . 2+ NB! Kui Mn -ioonide kontsentratsioon on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina pruuni mangaandioksiidi sadet. .
2 KI 2 H 2 SO4 2 NaNO2 2 NO K 2 SO4 Na 2 SO4 2 H 2 O I 2 Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et MnO4– annab lahusele lilla ja MnO42– rohelise värvuse, Mn2+ sisaldav lahus on värvitu ning MnO2 moodustab pruuni sademe. Katse 5. Võtta katseklaasi 1-2 mL destilleeritud vett, lisada ~0,05 mL (1 tilk) MnSO 4 lahust ja ~1 mL kontsentreeritud lämmastikhapet. Lisada pisut tahket NaBiO 3. Kas lahuse värvus muutub? Kui mitte, siis soojendada lahust nõrgalt. Milline ühend tekkis? Lahus katseklaasis läks lillaks, tekkis NaMnO4 Toimuva reaktsiooni võrrand esitada ioonkujul, kirjutada poolreaktsioonide võrrandid ning arvutada redokspotentsiaalide vahe standardtingimustel. MnO4 8 H 5e Mn 2 4 H 2 O |⋅ 2 1,52V – redutseerija
annaabi.ee 
