Eesti kirjandus I, kordamine
Lend
ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus
,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles
loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma
isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on
värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite
algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub
raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel
Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti
oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele
,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure
tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad
annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle
lausa esimeseks.