· Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel. · Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on kloordioksiidi ClO2 tootmine. · ClO2 on paramagnetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks. · Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3 -(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e- · Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. · Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. 58
on militaarsüüted ja mudelrakettide süütajad. Lõhkamistöödel kasutatavad sütikud käivad kah hästi. Mudelrakettide sütikud on müügil kuuestes pakkides ja maksavad umbes 1 dollar pakk. Neile tuleb vaid kaks juhet külge panna ja vool sisse lasta. Militaarsütikuid on raske hankida, kuid nad on veidi paremad, kuna lendavad voolu toimel õhku, raketisütikud aga hakkavad kõigest põlema. Militaarsütikuid võib kasutada tundlike kõrgklassi lõhkeainete, nagu R.D.X.-i ja naatriumkloraadi ning petroolpasta segu puhul. Sütikuid võib kasutada musta või hariliku püssirohu, elavhõbepaukhappe soola jne. süütamisel, mis omakorda süütavad kõrgklassi lõhkeaine. 4.2.4. ELEKTROMEHAANILINE SÜÜDE. Elektromehaanilised süütesüsteemid on süsteemid, kus kasutatakse mingit mehaanilist lülitust laengu elektri-liseks lõhkamiseks. Seda tüüpi süüteid kasutatakse tavaliselt pettelõksudes või teistes seadmetes, mille lähe-duses pommipanija ei soovi plahvatushetkel viibida