DNA on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumi ja naatriumiioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhappega.n Anioonidest on olulisel kohal hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja jodioonid. Erütrotsüüdid ja raud aitavad O2 siduda. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid koosnevad aga rakumembraani koostisisse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2.3. Orgaanilised ained
Kuna selle protsessi uurimine ei ole veel lõpule viidud on teada konkreetseid fakte ja näiteid, mille alusel toimida ohustatud piirkondades. Merevee rünnak Mereveega kokkupuutev betoon on avatud mitmetele degenereerivatele nähtustele. Teiste seas reaktsioonid merevee sooladega, pidev märgumine ja kuivamine, vee- erosioon ning lainete mõju ja ka külmumine ja uuesti sulamine. Tahke soola sisaldus merevees on ca 3,5% massist, millest 2% moodustavad klooriioonid ja 1,1% naatriumiioonid. Nende mõju sarnaneb sulfaatide protsessidele, ent erinevus seisneb selles, et merevee mõjul reaktsioonide käigus ummistatakse betooni poore ja muudetakse veelgi vastupidavamaks. Sadamaalad, kus märgamise tagajärjel toimub aktiivne aurustumine, rikastub keskkond sooladega. See võimendab aga lainetuse kulutavat tööd ja ka külmumist-sulamist. Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala
närvikamber - 4 elektroodi, 2 ärritamiseks (ühendatud stimulaatoriga), 2 tekkivate aktsioonipotentsiaalide registreerimiseks (ühendatud ostsilloskoobiga). Rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, ehk tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaalil eristatakse de- ja repolarisatsioonifaasi. • Depolarisatsioonifaas: väga kiire potentsiaali muutus. Väheneb membraani läbilaskvus naatriumi ja suureneb kaaliumi suhtes. • Repolarisatsioonifaas: Puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumine.
annaabi.ee 
